Allahinnatud elud

Alates 2003. aastast, mil Eesti liitus ameerik­laste terrorivastase sõjaga Iraagis ja Afga­ni­sta­­nis, on lisaks neljale hukkunule ligi neli­küm­mend meest vigastada saanud. Kes kerge­mi­ni, kes raskemalt, täpseid andmeid kaitse­mi­nisteerium ei avalda. Ka haavatud ­mehed ise ei taha täpselt rääkida. Sellel on elulised põhjused.Kergemad vigastused, millest toibumise järel rõõmsalt väeossa tagasi pöördutakse, pole sõjaväelase jaoks kõ neväärt. Raskemad juhtumid – näiteks tugevad põrutused või käest-jalast ilma jäämine – muudavad kaitseväelase elu aga totaalselt. Kui ta ei parane, lõpeb tema sõjaväelasekarjäär ja peab algama tsiviilelu. Selliste vigastustega on Iraagist-Afganistanist tagasi pöördunud üheksa kaitseväelast. Ja need mehed-naised on seadusandja jätnud üsna omapead.